Kuidas hästi tunnistada? Põhiline on teha südametunnistuse kontroll. Istugem vaikselt, mõtiskledes ja mõeldes ning mõelgem, millega oleme hiljuti Jumalat solvanud. Koostagem omamoodi nimekiri pattudest, mida me tahame Issanda ees tunnistada. Jumal. Seda nimekirja koostades on hea vältida üldistusi. Toome välja konkreetsed vead; ärgem varjagem neid, sest ebaaus tunnustus on patt.
Piinamise sakrament on süütunnistus Jumala ees. Ärme häbeneme preestri kohalolekut, kelle ülesanne on meid aidata. Pidagem meeles, et preestrid on kohustatud salajane ülestunnistused.
Pärast südametunnistuse kontrollimist oli aeg ülestunnistamiseks. Patukahetsuse toimingu valemit võib leida igast armulauavihikust. Enamik meist on sellega ilmselt väga tuttav. Alustame sellega, et ütleme preestrile, millal me viimati patukahetsuse sakramenti saime. Tunnistuse peamine eesmärk on pattude tunnistamine, millele järgneb kindel otsus end parandada. Seejärel juhendab preester meid; ta püüab meid õigele teele suunata ja annab meile nõu. Samal ajal palub ta meil teha patukahetsust, mis on heategu Jumala ees. Sellele järgneb mure pattude pärast ("Jumal, ole armuline minu patuse hinge suhtes..."). Järgmine samm on hukkamõistmine. Erilistel juhtudel, kui tegemist on raske patuga, võib preester keelduda andmisest. See on siiski väga haruldane. Kui te lahkute usutunnistusruumist, peaksite viivitamatult hakkama patukahetsust tegema. Pidage meeles, et hea ülestunnistuse eelduseks on siiras kahetsus pattude pärast ja katse neid tulevikus vältida.