Kas hinged näevad meid? Me ei leia Pühakirjast ühtegi kirjakohta, mis sellele küsimusele ka ainult ligilähedaselt vastaks. Katoliiklastena usume me igavesse ellu, mis on saanud meie jaoks võimalik, et pärast märtri surma Jeesus ristil. Me ei ole siiski kindlad, mida ajalugu surnu hingega pärast surma.
Kirik Katoliiklased esitavad teooria, et kõik hinged lähevad puhastustulle. Sealt edasi, sõltuvalt sellest, kui palju pattu meil oli südametunnistusel ja kui innukalt elavad inimesed meie eest palvetavad, jõuame me kas taevasse või mõistetakse meid igavesele hukkamõistule. Probleem on selles, et seda teooriat ei kinnita isegi Piibel.
Pühakirjas leiduvad kirjakohad igavese elu kohta on väga napid ja ebamäärased. Taevas on mainitud Jeesus, öeldes: "Minu Isa majas on palju eluruume; kui oleks teisiti, siis ma oleksin teile ütles". Tõendiks, et mõned hinged lähevad taevasse ja mõned põrgusse, on tsitaat, mis pärineb Kristus "Ja nad lähevad sealt: need, kes lähevad igavesse hukkamõistatusse, ja õiged igavesse ellu."
Nagu näete, ei saa me vastata küsimusele, kas hinged näevad meid. Me teame siiski, et on olemas igavene elu; need, kes on oma elu maa peal lõpetanud, on kas taevas või põrgus. Kas surnute hinged on meie seas ja kas nad jälgivad meie tegemisi, jääb oletuste valdkonda. Fakt on aga see, et on palju tunnistusi inimestest, kes nägid oma lähedasi pärast nende surma; nad rääkisid nendega ja tundsid nende kohalolekut. Võib-olla me ei mõista, kui lähedal on surnute hinged meile...