Kas hing enesetapp läheb taevasse? Tänapäeval võitlevad üha enam inimesi arvukate vaimsete ja emotsionaalsete probleemidega. Mõned inimesed ei suuda tulla toime tänapäeva maailma kiirustamisega, raha tagaajamisega, pideva surve ja konkurentsiga. Selle tulemuseks on depressioon ja igal aastal suurenev enesetappude arv (eriti noorte seas). Paljud katoliiklased mõtlevad, kas inimesel, kes sooritab enesetapu, on võimalus päästmine. Katoliku kiriku seisukohad selles küsimuses on aastate jooksul muutunud. Nüüd väidetakse, et enesetapjad võivad minna taevasse.

Elu on kahtlemata kõige väärtuslikum kingitus, mille me saame Issandalt. Selle äravõtmine on Jumala vastane tegevus. See on temast ära pöördumine ja tema poolt meile antud armastuse tagasilükkamine. Kui me räägime inimtegevusest, siis tuleb need siiski jagada kahte kategooriasse: teadlikud ja ebateadlikud tegevused. Kui oma elu võtmine on tahtlik ilmutus Jumala vastu, siis on see surmapatt, mis välistab hinge päästmise võimaluse. Kui aga inimene sooritab enesetapu meeleheitel, tegutsedes teadvustamata impulsi ja tugevate emotsioonide mõjul, mis takistavad mõtlemist, või kui see on raske vaimuhaiguse tulemus, ei saa me rääkida surmapatusest. Seega on inimestel, kes võtavad depressiooni tõttu enesele elu, võimalus pääseda.

Kas enesetapjad lähevad põrgusse

Ikka mitu aastat tagasi Kirik Katoliiklus mõistis selgesõnaliselt hukka enesetapud. See nägi neid kui nõrku inimesi, kes olid Jumalast ära pöördunud. Enesetapjad ei saanud saada kiriklikke matuseid ja neid ei saanud matta kalmistule teiste surnute sekka. Tänapäeval on rõhuasetus empaatial ja arusaamisel, et enesetapja, võttes oma kõige kallima kingituse - elu - teeb seda seisundis, mis välistab ratsionaalse mõtlemise. 

Turundus religioosse sisu jaoks ja muud
Tehisintellekt