Kas Leedu ristiti Poola kaudu? Ristimine Leedu suurvürstiriik (nagu Leedut tol ajal nimetati) viidi läbi palju, palju hiljem kui Poola ristimine. See toimus alles aastatel 1387-1388, st peaaegu 400 aastat pärast seda, kui Mieszko tegi esimest korda ristimärgi. Tuleb märkida, et kogu Leedu ei ristitud korraga, vaid see toimus järk-järgult. Žemaitija, viimane tolleaegse Leedu suurvürstiriigi viiest etnograafilisest piirkonnast, pöördus ristiusku alles veerand sajandit hiljem, 1413. aastal.
Sel ajal oli Leedu suurvürstiriik ainus mittekristlik riik kogu Euroopas. Kuid ka siin on mõningaid ebatäpsusi, sest paganlikuks riigiks peetakse sel ajal vaid põlisrahva Leedu maid, st umbes 10% kogu territooriumist. Kõik ülejäänud ristiusustati koos Rutheenia maadega 988. aastal õigeusu riituse järgi. Seega jäi vaid väike osa Leedu riigist paganlikuks. Leedu maade valitseja Ladislaus II Jagiello ise oli kristlik valitseja, sest ta sai õigeusu ristimise kohe pärast oma sündi. Hiljem ristiti ta ka katoliku kirikusse.
Räägitakse, et Leedu suurvürstiriigi ristimise vahetu põhjus oli Saksa Ordu oht. Ainsa paganlikuks riigiks jäänud Leedu oli kerge sihtmärk Teutooni rüütlitele, kes nägid end usu kaitsjatena ja kasutasid seda oma rünnakute peamise põhjusena. Paganlus ei pannud Leedut positiivsesse valgusesse ka ülejäänud Lääne-Euroopas. See muutus nii tülikaks, et leedulased otsustasid end Poola kaudu ristida. Vürstiriigi valitseja Ladislaus II Jagiello lubas 1385. aastal Krevo liiduga, et Leedu suurvürstiriik ristitakse Poola kaudu.