Miks ei olnud Poola ristimine mitte kahjum, vaid võit?

Miks Poola ristimine ei olnud mitte kahjum, vaid kasu? See on üsna keeruline küsimus. Sellele teemale võib läheneda mitmest vaatenurgast. Kõige olulisemad küsimused on juba tõstatatud kahes esimeses lõigus.

Ristimine Poola oli tol ajal meie riigi mastaabis enneolematu sündmus. See sündmus viis meie riigi uuele tasemele. See puudutas peamiselt suhteid Euroopaga sel ajal ning peamiselt meie lääne- ja lõunanaabritega, kelleks olid sakslased ja tšehhid. Esiteks, liidud. Poola saavutas tohutu positsiooni läbirääkimistel teiste riikidega mitte ainult sõdade, vaid ka liitude üle. Kristliku usu kaitsmise argument, mida varem nii jõuliselt kasutati, ei loetud enam, kui meie riik kuulutati sõdade või lihtsalt rüüstamise ohvriks. Ristimine ise tõstis meie valitseja staatust. Selle tulemuseks oli ka suhete loomine paavstiga, kes oli tol ajal maailmas väga tähtis ja kellest sõltus palju. Poola riik tunnistati siis misjoniterritooriumiks, mis allub otseselt paavstile. Missioonid tõid meie riigile palju head lääne kultuurimõjude näol. See omakorda tõi kaasa meie maade, struktuuri ja kogu Poola riigi tohutu arengu. Poola ristimine tähendas ka paljude siseasjade ühtlustamist, mis viis pikemas perspektiivis Poola rahva ühendamiseni. Poznańis loodi esimene piiskopkond, organiseeriti esimesed kiriklikud struktuurid ja paljud asjad viisid otseselt või kaudselt meie riigi edasise arenguni.