Iga toime pandud patt toob kaasa teatud tagajärjed. Preester võib meid patukahetsuse ja lepituse sakramendis vabastada, kuid see ei kõrvalda pattude tagajärgi.

Kõige sagedamini käsib preester patukal palvetada, kuigi see võib olla ka tehtud kahju heastamine või ohvri andmine valitud asja heaks. Määratud patukahetsus peab olema täidetud hiljemalt järgmise ülestunnistuse ajaks.

Kas meeleparanduse tegemata jätmine on patt?

Kui määratud patukahetsust ei täideta ja samas ei kaasne sellega pahatahtlikkust, siis jääb ülestunnistus ikkagi kehtivaks.

Pattude siiras ülestunnistus, soov pattudest lahti saada ja preestri poolt antud lahtilaskmine tagavad alati selle sakramendi kehtivuse. Siiski on hea öelda silmapaistev patukahetsus ikka enne järgmist ülestunnistust. Kui olete unustanud, mis oli osa sellest, võite valida ükskõik millise palve ja öelda seda pattude andeksandmise eest.

Kui te aga ei ole mingil viisil patukahetsust teinud eelmise ülestunnistuse eest, siis peaksite sellest preestrile teatama järgmisel sakramendil. Preester otsustab, kas tasumata patukahetsus tuleb teha või kas olete sellest vabastatud.

Turundus religioosse sisu jaoks ja muud
Tehisintellekt