Argyrokastro piiskop Panteleimon (9. juuli 1890 - 24. mai 1969), tuntud ka kui Christos Kotokos, oli vaimulik, teoloog, teadlane ja üks Põhja-Epeiros hellenismi juhtfiguure sõjajärgsel perioodil.
Biograafia
Õpingud ja karjääri algus
Ta sündis Korytovos ja käis kodumaal koolides. Väidetavalt osales ta teismelisena Makedoonia võitluses. 1906. aastal läks ta oma sugulase, Mithymnia metropoliidi Stefanose palvel õppima Halki teoloogiakooli, mille lõpetas 1913. aastal. Hiljem naasis ta kodumaale ja õpetas Korytovo Bagiose gümnaasiumis usu ja ajaloo õpetajana. Ta jäi sellele ametikohale kuni 1920. aastani, mil Albaania võimud keelasid gümnaasiumi. Panteleimon jäi siiski Korytovosse, kus ta arendas tegevust kultuuri-, poliitika-, usu- ja haridusküsimustes ning teenis linna kirikus jutlustajana. Vahepeal astus ta 1915. aastal Kreeka armeesse 46. rügemendi jutlustajana, mis okupeeris Koritsa linna.
1923. ja 1929. aastal kiusati teda taga, kuna ta keeldus tunnustamast Albaania õigeusu kiriku autokefaaliat, kuna see oli vale, mil viisil Sellest sai autokefaalne. Aastatel 1931-1937 õppis ta Ateena Ülikoolis õigusteadust ja politoloogiat.
Lisaks kreeka keelele valdas ta vabalt inglise, saksa, vene, itaalia, türgi, prantsuse ja albaania keelt.
Argyrokastro piiskop
1937. aastal ordineeriti Kotokos, kes oli selleks ajaks juba teoloog, Albaania õigeusu autokefaalse kiriku ja oikumeenilise patriarhaadi kokkuleppel esmalt preestriks ja seejärel Argyrokastro metropoliidiks, mida ta pidas kuni Kreeka vägede väljaviimiseni piirkonnast pärast Kreeka-Itaalia sõda ja Saksamaa sissetungi Kreekasse (aprill 1941), mil ta oli sunnitud koos Kreeka vägedega Argyrokastrost lahkuma.
Tema ametiajal oli ta tuntud oma tegevuse poolest liidu sissetungi vastu Albaaniasse 1939. aasta augustis, oma jõupingutuste poolest kreeka vähemuse moraali tõstmiseks ja oma kalduvuse poolest takistada õigeusklike ja moslemite segiabielusid. Samal ajal püüdis ta kaitsta oma piiskopkonna märkimisväärset kiriklikku ja kloostrilist vara, uuendas kasutatud kirikuraamatuid, rajas uusi kirikud, tõlkis albaania keelde erinevaid kirikukirjanike teoseid, kogus erinevaid käsikirju ja reliikviaid eesmärgiga luua kirikumuuseum ja kehtestatud naiste õigeusu ühing.
Panteleimoni oli oma tegevuse eest kreeka vähemuse nimel juba iseloomustatud kui kreeka propagandamehi, mistõttu Albaania ametivõimud panid ta jälgimise alla.
Kreekas
Okupatsiooni ajal osales ta Rahvusliku Vastupanuliikumise spiooniorganisatsioonides. 1943. aastal sai temast "Põhja-Epeirosse võitluse keskkomitee" esimees (seda ametit pidas ta kuni oma surmani) ja 1945. aastal. "Kreeka õiguste keskkomitee". 18. novembril 1945 korraldas ta Põhja-Epeirosega seoses Ateenas massimeeleavalduse, kus osales 100 000-150 000 inimest, ning 21. juunil 1946 osales ta samasugusel meeleavaldusel Thessalonikis. Tema tegevuse eest Põhja-Epeirosi küsimuses süüdistas valitsuse kontrollitav Albaania õigeusu kiriku hierarhia sinod 1945. aasta juulis Panteleimoni riigireetmises ja samal ajal kõrvaldas ta Argyrokastro piiskopi ametist. Veel hullemaks tegid Albaania ametivõimud ka tema vennale vanglakaristuse.
1946. aastal osales Panteleimon Pariisis rahvusvahelisel rahukonverentsil ja 1947. aastal ÜRO Peaassambleel Kreeka delegatsiooni abiliikmena. Samal perioodil tegeles ta lisaks Põhja-Epeirosele ka Küprose küsimusega. Alates 1954. aastast kuni oma surmani oli ta Halsi Teoloogiaühingu juhatuse esimees. Ta oli ka Parnassose Kirjanduse Seltsi, Kreeka Arheoloogiaühingu ja Kreeka Kirjanike Liidu liige.
Tema mitmesuguseid uurimusi religioossetel ja ajaloolistel teemadel avaldati ajakirjades ja ajalehtedes. Tema teenete eest pälvis ta Phoenixi ordeni.
Surm
Panteleimon suri 24. mail 1969 Ateenas. Tema matused toimusid kaks päeva hiljem paljude inimeste ja aukodanike, sealhulgas haridus- ja usuasjade ministri Theophylactos Papaconstantinou, relvajõudude esindajate, Ateena peapiiskopi Ieronymos I jt. juuresolekul. Tegelikult andsid austusavalduse sõjaväeüksus ja sõjaväeorkester.
Annetused ja hüvitised
Panteleimon pärandas 27. veebruaril 1968. aastal oma isikliku testamendi kaudu oma isikliku raamatukogu Kontinentaaluuringute Seltsile. Seega tunnustati teda kui EHMi heategijat ja toetajat. Panteleimoni usulise, rahvusliku ja vaimse tegevuse auks püstitas EHM tema büsti Ioannina pargis.