Kes leiutas roosipuu? Kust pärinevad tänased roosiaia palved? Roosaari levikut võib tõenäoliselt seostada ristisõdadega ja rüütlite naasmisega Lähis-Idast 11. sajandil. Tollased Palestiina elanikud (peamiselt moslemid) olid kuulsad oma rütmiliste, korduvate palvete poolest, mida mõõdeti helmestega nööriga.
Palvenöörid on olemas ka teistes religioonides, näiteks budismis ja hinduismis. Nende nööride struktuur ja helmede arv oli väga sarnane tänapäeva roosirõngastele. Kristlikud rüütlid, kes olid inspireeritud palvekordonite lihtsusest ja universaalsusest kõigis religiooni sotsiaalsetes kihtides, võtsid selle idee üles. Lisaks sellele võis Marioni pühendumise kasvavat tähtsust sel ajal mõjutada asjaolu, et roosipuu oli pühendatud just sellele tegelasele. Jakob Sprenger (inkvisiitor), dominiiklane, teose "Vasar nõidade kohta" kaasautor ja Kölni 1. roosipärja vennaskonna asutaja, lisas iga tervitusekümne lõppu "Meie Isa" ja "Usk", mida lausutakse koos iga 15 müsteeriumiga.
Nii sai alguse roosikiri, mida tuntakse ka kui Maarja või dominiiklaste roosikirja. Seega pärineb roosikrantsi idee ise Lähis-Idast, kuid roosikrantsi kujunemine, nagu me seda tänapäeval teame, on hoopis teine lugu, kuid samuti seotud rüütelkonna ja igipõlise Maria pühendumisega. Seega on roosipärja palvetamise traditsioon ise väga pikk, kuid paljude aastakümnete jooksul ei ole selle tähtsus väheselgi määral vähenenud.