Parabula kadunud pojast - algus

See tähendamissõna algab mehega, kellel oli kaks poega, kellest noorem palub oma isalt, et ta annaks talle oma osa pärandist. Sellest järeldub, et poeg ei suutnud oodata isa surma, ta tahtis, et ta saaks kohe. Isa nõustub ja jagab oma vara kahe poja vahel.

Pärast seda, kui noorem poeg on saanud oma osa pärandist, sõidab ta kaugele maale ja raiskab kogu oma raha ekstravagantseks eluks. Kohe pärast seda tabab maad näljahäda, ta jääb lootusetult vaeseks ja on sunnitud asuma tööle sigadena. (Ka see oleks olnud Jeesuse juudi publikule vastumeelne, kes pidas sigu roojaseks loomaks). Kui ta jõuab punkti kadestab söövaid sigu, mida ta jälgib, lõpuks mõistusele jõuab:

„A gdy przyszedł do siebie, ütlesKui paljudel mu isa palgalistel teenijatel on piisavalt leiba ja varu, ja mina jään nälga! Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: Isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks kutsutaks; tee mind üheks oma palgalistest sulastest. Ja ta tõusis ja tuli oma isa juurde. Aga kui ta oli ikka teel, nägi tema isa teda ja halastas teda ning jooksis ja langes tema kaela ja suudles teda."

- Luuka 15:17-20, King James.
See tähendab, et isa lootis oma poja tagasitulekut.

Enamikus Luuka raamatu versioonides ei ole pojal aega isegi oma proovikõnet lõpetada, sest isa kutsub oma sulased üles teda peenesse rüüle, sõrmusesse ja sandaalidesse riietama ning tapma "nuumvasikat" pidulikuks söögiks.

Vanem poeg, kes töötas põllul, kuuleb pidulikke helisid ja saab teada oma noorema venna tagasitulekust. See ei avalda talle muljet ja ta muutub raevukaks. Tal on ka kõne oma isa jaoks:

Ja ta Vastutustundlik swojemu ojcu: „Zaprawde, przez te wiele lat ja sluzylem tobie, ani tez nie wykroczylem poza twoje käsk; ja ometi ei ole sa mulle kunagi andnud last, et mind oma sõpradega naerma ajada; aga niipea kui see su poeg tuli, kes on su elu mitte harva söönud, oled sa talle nuumvasika tapnud."

- Luuka 15:29-30, King James.
See tähendamissõna lõpeb sellega, et isa selgitab, et kuna noorem poeg oli teatud mõttes surnuist tagasi tulnud, oli vaja tähistada:

"Me oleme kokku tulnud rõõmustama ja rõõmustama, sest see sinu vend oli surnud ja on nüüd jälle elus; ta oli kadunud ja on leitud."

- Luuka 15:32, King James.
Kontekst ja tõlgendamine

Kuigi paljud kommentaatorid peavad noorema poja pärandiosa taotlust "uljaseks, isegi häbematuks" ja "võrdub isa surma soovimisega", ütleb juudi õigusteadlane Bernard Jackson, et "juudi allikad ei toeta [ideed], et kadunud poeg, kes soovib oma isa surma, soovib edasijõudmist".

Noormehe tegevus ei vii edule, ta raiskab oma pärandit ja lõpuks saab temast renditööline, kelle alandavaks tööks on sigade eest hoolitsemine ja isegi kadedus nende söömise eest. See meenutab meile Õpetussõnad 29:3: "Kes armastab tarkust, see teeb oma isale rõõmu, aga kes hooradega seltsib, see raiskab oma vara."

Po powrocie ojciec traktuje młodego człowieka z hojnością znacznie bardziej, niż ma prawo oczekiwać. Otrzymuje najlepszą szatę, pierścień na palec i sandały na stopy (Łk 15:22). Odzież w Biblii może być symbolem zmiany statusu bohatera (zob. Odzież biblijna). W tym przypadku, ubranie i dodatki przedstawiają jego odrodzenie („był martwy i znowu żyje”) i nowy stan („zaginął i został znaleziony” – Łukasza 15:23). Żydowski filozof Philo zauważa, że „vanemad często „nie tracą myśli o swoich nieczystych (asotonicznych) dzieciach (…). W ten sam sposób Jumal … myśli także o tych, którzy prowadzą złe życie, dając im w ten sposób czas na reformę, a także zachowując w granicach swojej miłosiernej natury”. Pesikta Rabbati ma podobną historię. „Król miał syna, który zabłądził od ojca w podróży stu dni. Jego przyjaciele powiedzieli mu: „Wróć do swojego ojca”. Powiedział, „Nie mogę.” Wtedy jego ojciec wysłał słowo: „Wróć tak daleko, jak tylko możesz, a ja przejdę do ciebie resztę drogi.” Więc Jumal ütleb: „Wróć do mnie, a ja wrócę do ciebie”.

Vanem poeg seevastu mõtleb pigem "seaduse, teenete ja tasu" kui "armastuse ja armu" mõistes. Ta võib esindada variserid, kes kritiseerisid Jeesust.

Viimased salmid võtavad tähendamissõna kokku vastavalt juudi õpetusele kahest teest: elutee (kuulekus) ja surmatee (patt). Judaistliku arusaama kohaselt rõõmustab Jumal ja annab rohkem armu kahetsevatele patustele kui õiglastele hingedele, kes ei vaja meeleparandust.

See on viimane kolmest tähendamissõnast kaotuse ja lunastuse kohta, vastavalt tähendamissõnale kadunud lambast ja tähendamissõnale kadunud kirstust, mis Jeesus räägib pärast variserid ja usujuhid, kes süüdistavad teda saada ja toit z „grzesznikami”. Radość ojca opisana w przypowieści odzwierciedla miłość Bożą, „bezgraniczne miłosierdzie Boga” i „odmowę Boga ograniczenia miary Jego łaski”.

Tuhalaane poja tähendamissõna meenutamine ja kasutamine

Maalitud klaasaken, mis põhineb tähendamissõnal, Charleston, Lõuna-Carolina.

Õigeusu .
Kirik Õigeusklikud loevad seda lugu traditsiooniliselt kadunud poja pühapäeval, mis nende kirikuaastal on pühapäev enne lihapüha pühapäeva ja umbes kaks nädalat enne paastu algust. Üks ühine hümn selleks puhuks on loetud,

Ma olen hoolimatult unustanud Sinu au, Isa;
Ja patuste seas olen ma hajutanud rikkuse, mille sa mulle andsid.
Ja nüüd hüüan ma sinu poole nagu kadunud laps:
Ma olen sinu ees pattu teinud, armuline Isa;
Võta mind kui patukahetsevat ja tee minust üks oma palgalistest sulastest.

Katoliku
Oma 1984. aasta apostellikus manitsuses "Reconciliatio et paenitentia" (ladina keeles: leppimine ja patukahetsus) papież Jan Paweł II wykorzystał tę przypowieść do wyjaśnienia procesu nawrócenia i pojednania. Podkreślając, że Bóg Ojciec jest „bogaty w miłosierdzie” i zawsze gotowy do przebaczenia, stwierdził, że pojednanie jest darem z jego strony. Stwierdził, że dla Kościoła „misją pojednania jest inicjatywa, pełna współczującej miłości i miłosierdzia, tego Boga, który jest miłością”. Zagadnienia poruszone w tej przypowieści zgłębił także w swojej drugiej encyklice, Dives in misericordia (po łacinie Rich in Mercy), wydanej w 1980 roku.

Kunstis

Rembrandt, "Tuhaloomade poja tagasitulek", 1662-1669 (Peterburi Ermitaaž)

Gerard van Honthorst, 1623, nagu paljud selle perioodi teosed, võimaldab moraalse sisuga žanristseeni.

Poola ratsanik; võib-olla kadunud poeg. Selle teema üle on palju arutatud.
Art
Kanoonilistes evangeeliumides sisalduvatest umbes kolmekümnest tähendamissõnast oli see üks neljast, mida näidati keskaegses kunstis peaaegu teisi välistades, kuid mis ei segunenud eluloo jutustavate stseenidega. Kristus (Teised olid tark ja rumal neitsi, Divers ja Laatsarus ning bojaalne Samaarlane. Töötajad viinamarjaaias esinevad ka varakeskiaegsetes teostes).

Alates renessansiajast on kujutatud figuurid mõnevõrra laienenud ning üksikud stseenid - kõrge elamine, karjusepõlv ja tagasitulek - on muutunud selgeks lemmikuks. Albrecht Dürer tegi oma kuulsa gravüüri "Kadunud pojast" (1496), mis oli põhjarenaissance ajal populaarne teema, sigade seas. Rembrandt kujutas mitmeid stseene tähendamissõnast, eriti viimast episoodi, mida ta oma karjääri jooksul palju kordi söövitas, joonistas või maalis. Vähemalt üks tema töödest, "Tuhalepoeg kõrtsis", portree, kus ta on iseendast kui pojast, kes nuhtleb oma naist, on, nagu paljude kunstnike piltidel, viis näha kõrtsistseeni žanri - kui see pealkiri oli tõepoolest kunstniku algne kavatsus. Tema hilisem "Tuhaliku poja tagasitulek" (1662-1669, Peterburi Ermitaaži muuseum) on üks tema populaarsemaid teoseid.

Stseen ja tähendamissõna kadunud pojast
Viieteistkümnendal ja kuueteistkümnendal sajandil oli see teema nii populaarne, et kadunud poja kunsti võis vaadelda kui inglise moraalikunsti alaliiki. Näited on järgmised: Armastuse ja õnne haruldased triumfid, "Tardunud laps" ja "Akolastus".

Tähelepanuväärsed kohandused on Arthur Sullivani 1869. aasta oratoorium, Amilcare Ponchielli 1880. aasta ooper, Claude Debussy 1884. aasta kantaat, George Balanchine'i 1929. aasta ballett Sergei Prokofjevi muusikale, Hugo Alfvéni 1957. aasta ballett ja Benjamin Britteni 1968. aasta ooper.

Paljudes sellistes adaptsioonides lisati piiblilugu pikemaks; näiteks 1955. aasta filmis "The Prodigal" võeti loos märkimisväärseid vabadusi, lisades näiteks ahvatlev preestrinna Astarte.

Populaarne muusika
Sellele tähendamissõnale viitab traditsioonilise iiri rahvaviisi "The Wild Rover" viimane rida ("Ma lähen koju oma vanemate juurde, tunnistan, mida olen teinud, / ja palun neil andestada oma kadunud pojale").

Tundmatute muganduste hulka kuulub pastor Robert Wilkins, kes rääkis selle tähendamissõna loo laulus "Tuhalaps", mis on ilmselt kõige paremini tuntud kui Rolling Stonesi cover-versioon nende 1968. aasta albumil "Beggar's Banquet". "Prodigal Man" kirjutas Ted Nugent ja see on The Amboy Dukes'i kolmanda albumi Migration teine lugu, mis ilmus 1969. aastal. The Osmonds esitab selle tähendamissõna versiooni oma 1973. aasta hitis "Let Me In", mis pärineb nende mormoonide kontseptsioonialbumilt "The Plan". Briti heavy-metal-bänd Iron Maiden salvestas samanimelisel tähendamissõnal põhineva loo "Prodigal Son", mis ilmus nende teisel plaadil "Killers" 1981. aastal. U2 salvestas laulu "The First Time" oma 1993. aasta albumil "Zooropa". See põhineb tähendamissõnal ja esitab idee loo alternatiivsest lõpust. Võib väita, et Kelly Willardi 1982. aasta laul "Make Me A Servant" põhineb sellel, mida poeg ütles oma isale koju naastes. "The Prodigal Son Suite" albumilt "The Prodigal Son" on üks esimesi gospel-laulja ja pianisti Keith Greeni 1983. aasta postuumsed väljaanded. Teine tolleaegne kristliku muusika artist Benny Hester salvestas 1985. aastal tähendamissõnal põhineva laulu "When God Ran".

Muzyk z Detroit, Kid Rock, nagrał również piosenkę „Prodigal Son”, która ukazała się na jego drugiej płycie „The Polyfuze Method” w 1993 roku. Kid Rock później ponownie nagrał ten utwór na swój album „The History of Rock” z 2000 roku. Trio BarlowGirl, Christian Rock, nagrało piosenkę „She Walked Away”, na którą wpływ miała przypowieść, jako część ich albumu z 2004 roku pod własnym tytułem. Zespół rockowy „Indie” Two Gallants zawarł przypowieść w utworze „The Prodigal Son” na swoim albumie „What the Toll Tells” z 2006 roku. Muzyk Dustin Kensrue napisał piosenkę o „The Prodigal Son” zatytułowaną „Please Come Home” na albumie o tej samej nazwie wydanym w 2007 roku. Rockowy zespół Sevendust ma utwór zatytułowany „Prodigal Son” na swojej płycie z 2008 roku, rozdział VII: Hope and Sorrow. Zespół Bad Religion ma utwór o tym samym tytule na albumie „New Maps of Hell”. Zespół Extreme nagrał utwór zatytułowany „Who Cares?”, który ukazał się na albumie III Sides to Every Story, na który wpływ ma ta przypowieść. Brantley Gilbert wydał piosenkę zatytułowaną „Modern Day Prodigal Son”. Brytyjski zespół Reggae Steel Pulse nagrał piosenkę „Prodigal Son” na swoim debiutanckim albumie „Handsworth Revolution”, odtwarzając biblijną historię jako rastafarską przypowieść. Post-Hardcore’owy zespół „Gideon” wydał piosenkę „Prodigal Son”, która ukazała się na ich drugim albumie „Milestone”. Chrześcijański strój rockowy The Chinese Express otworzył i zamknął swoje wydawnictwo w 2006 roku dwuczęściową opowieścią o przypowieści z utworami „Said the son to the Father” i „Said the Father to the Son”. Post-hardcorowy zespół „Jamie’s Elsewhere” wydał również piosenkę „Prodigal Son”. Los Angeles rapowa grupa House of Pain nawiązuje do przypowieści w jednym z wersetów ich piosenki, „Jump Around”. Angielski zespół indie rockowy alt-J odwołuje się do przypowieści w pierwszym wersie swojego utworu „Left Hand Free”. Na swoim albumie Something Different z 2015 roku chrześcijańska grupa Sidewalk Prophets zamieściła podnoszącą na duchu piosenkę „Prodigal” z tekstami, które są skierowane w stronę Syna Marnotrawnego z przypowieści, lub jakiejkolwiek osoby, która jest lub czuła się w podobnej sytuacji.

2006. aastal kirjutas kantriartist Dierks Bentley oma albumile "Long Trip Alone" laulu pealkirjaga "The Prodigal Son's Prayer". Laulu aluseks on väljavaade, et tema poeg naaseb koju pärast maailmas hukatusse sattumist. Gospelartistid Tribute Quartet andis 2016. aastal välja loo 'When the Prodigal Comes Home'.

Kirjandus ja kadunud poja tähendamissõna

Kolejnym literackim hołdem złożonym tej przypowieści jest książka holenderskiego teologa Henri Nouwena z 1992 r. „Powrót syna marnotrawnego”: Opowieść o powrocie syna marnotrawnego, w której opisuje on swoją własną duchową drogę przesyconą zrozumieniem opartym na spotkaniu z obrazem Rembrandta o powrocie syna marnotrawnego i zajmuje się trzema postaciami: młodszym, marnotrawnym synem; samozwańczym, urażonym starszym synem; oraz współczującym ojcem – z którym Autor identyfikuje się osobiście. Wcześniejszym dziełem podobnym do przypowieści jest „Le retour de l’enfant prodigue” („Powrót syna marnotrawnego”), opowiadanie André Gide’a.

Rudyard Kipling kirjutas luuletuse, milles ta andis tõlgenduse oma noorema venna vaatenurgast.

Ka Rainer Maria Rilke loomingus on kadunud poja tähendamissõna korduv teema, kuid ta tõlgendas seda tähendamissõna tavapärasest lugemisest erinevalt. Tema tähendamissõna versioon ei rääkinud niivõrd perekonna lunastamisest ja andestamisest; perekonna armastust ja inimlikku armastust üldiselt peeti vähem väärtuslikuks kui tunnustamatut armastust, mis on armastuse kõige puhtam vorm. Kui Poja armastab perekonda vähem, saab ta Jumalat rohkem armastada, isegi kui seda armastust ei tagastata.

Anne Tyleri romaanis "Sinise lõnga poolik" on olulisel kohal kadunud poja teema.

O Tuhaloomade poeg on mainitud ka näidendis "Veneetsia kaupmees" ja William Shakespeare'i komöödias "Nagu teile meeldib". Ka Shakespeare'i romaanis "Talvine lugu" (4. akt, 4. stseen, 89. rida) on mainitud "Tuhalikku poega".

Sarnane tähendamissõna mahajaana budismis
Kaotatud poja tähendamissõna võib leida ka mahajaana budistlikus Lootose-sutras. Need kaks tähendamissõna on nii sarnased oma ülesehituse ja paljude üksikasjade poolest, et mitmed uurijad on oletanud, et üks versioon on mõjutanud teist või et need kaks teksti on ühise algupäraga. Piibliloo mõju Lootose sutrale peetakse siiski ebatõenäoliseks, arvestades budistlikku tähendamissõna sisaldava sutra kihi varajast dateeringut. Vaatamata sarnasusele jätkuvad need kaks tähendamissõna pärast poja esimest kohtumist tema tagasipöördumisel erinevalt. Piibliloos on kahe tähendamissõna vahetu ühendamine. Seevastu Lootose sutras ei tunnista vaene poeg rikast meest oma isaks. Kui isa saadab mõned saatjad poega tervitama, satub poeg paanikasse, sest kardab mingit karistust. Seejärel laseb isa pojal minna, ilma et ta talle nende suhtest räägiks. Järk-järgult toob ta aga poja endale lähemale, võttes teda järjest kõrgematele ametikohtadele tööle ja rääkides talle lõpuks nende sugulusest. Budistlikus tähendamissõnas sümboliseerib isa Buddhat ja poeg sümboliseerib iga inimest. Nende sugulussuhe sümboliseerib, et igal olendil on Buddha loomus. Isa ja poja suguluse varjamist peetakse osavaks vahendiks (sanskriti:upāya).