Piinamise sakrament on üks seitsmest sakramendist, mille on sisse seadnud Jeesus Kristus. Seda kasutatakse pattudest puhastamiseks. See on meeleparanduse, pattude kurbuse ja lepituse väljendus. Jumal. See lõpeb sellega, et konfirmand nõuab patukahetsust ja annab (või äärmuslikel juhtudel ei anna) süütuse andmist. Poonuse sakrament esineb muu hulgas katoliku ja õigeusu kirikus. See kuulub tervendamise sakramentide hulka, nagu ka haigete võidmine. Katoliiklane on kohustatud käima vähemalt kord aastas ülestõusmispühade ajal usutunnistusel.
Piinamise sakrament on pattude ülestunnistuse vorm Jumala ees. See toimub siiski konfirmandi kaudu. Katoliku kiriku puhul on see preester, kes istub süütunnistuses. Paljud inimesed, kes käivad konfessioonil, tunnevad end ebamugavalt, kui nad peavad oma patud teisele inimesele tunnistama. Siiski on oluline meeles pidada, et preestrid on seotud salajane mis kategooriliselt keelab neil teavitada teisi isiku poolt toime pandud pattudest.
Spis treści
Millal preester võib rikkuda süütlemissaladust.
Kas preester võib murda usutunnistuse saladusi? Absoluutselt mitte. Isegi kui ta saab ülestunnistamise käigus teada, et on toime pandud kuritegu, ei ole tal õigust seda saladust avaldada. Kogu patukahetsuse sakramendi mõte põhineb usaldusel ülestunnistatu ja ülestunnistaja vahel.
Tunnistamissaladus võeti kasutusele 1215. aastal neljandal Lateraani kirikukogul. See on tänaseni säilinud muutumatul kujul. Preester, kes rikub usutunnistuse saladust, mainides nimeliselt isiku, kes on teinud teatud pattu, saab karistuseks ekskommunikaatori, st paavsti poolt katoliku kirikust väljaarvamise. Kui preester ei maini isikut nimeliselt, kuid viitab selgelt ja tahtlikult sellele, kes on see isik, teeb ta surmapattu.
Konfessionaalne saladuse hoidmine ja õigus
Tunnistamissaladus ja selle rikkumise eest ette nähtud karistused on reguleeritud kanoonilises õiguses:
Can. 983.
§ 1.
Sakramentaalne saladus on puutumatu; seetõttu on täiesti keelatud, et usutunnistaja sõnadega või muul viisil ja mis tahes põhjusel reeturit millegi suhtes reedaks.
§ 2.
Tõlk, kui ta on kohal, ja kõik teised, kes on saanud mingil viisil teavet pattude kohta, on samuti kohustatud hoidma saladust.
Can. 1386.
§ 1.
Rändaja, kes otseselt rikub usutunnistuse sakramentaalset saladust, kannab latae sententiae ekskommunikatsiooni, mis on reserveeritud Pühale Toolile; kui ta aga rikub seda ainult kaudselt, siis karistatakse teda vastavalt süüteo raskusele.
§ 2.
Tõlkijat ja teisi kaanonis 983 § 2 nimetatud isikuid, kes rikuvad saladust, tuleb karistada õiglase karistusega, mis ei välista ekskommuniseerimist.
Sel juhul austavad kiriklikku õigust ka ilmalikud riigiorganid. Kohtumenetluses ei saa küsitletud preestrit sundida teatama faktidest ja sündmustest, millest ta sai teada patukahetsuse sakramendi ajal.