Parabula kadunud pojast - algus

Przypowieść zaczyna się od człowieka, który miał dwóch synów, a młodszy z nich prosi ojca, aby oddał mu swój udział w majątku. Wiąże się to z tym, że syn nie mógł czekać na śmierć ojca, chciał go kohe. Ojciec zgadza się i dzieli swój majątek między obu synów.

Pärast seda, kui noorem poeg on saanud oma osa pärandist, sõidab ta kaugele maale ja raiskab kogu oma raha ekstravagantseks eluks. Kohe pärast seda tabab maad näljahäda, ta jääb lootusetult vaeseks ja on sunnitud asuma tööle sigadena. (Ka see oleks olnud Jeesuse juudi publikule vastumeelne, kes pidas sigu roojaseks loomaks). Kui ta jõuab punkti kadestab söövaid sigu, mida ta jälgib, lõpuks mõistusele jõuab:

"Ja kui ta tuli enesele, ütlesKui paljudel mu isa palgalistel teenijatel on piisavalt leiba ja varu, ja mina jään nälga! Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: Isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks kutsutaks; tee mind üheks oma palgalistest sulastest. Ja ta tõusis ja tuli oma isa juurde. Aga kui ta oli ikka teel, nägi tema isa teda ja halastas teda ning jooksis ja langes tema kaela ja suudles teda."

- Luuka 15:17-20, King James.
See tähendab, et isa lootis oma poja tagasitulekut.

Enamikus Luuka raamatu versioonides ei ole pojal aega isegi oma proovikõnet lõpetada, sest isa kutsub oma sulased üles riietama teda ilusasse rüüle, sõrmusesse ja sandaalidesse ning tapma "nuumvasikat" pidulikuks söögiks.

Vanem poeg, kes töötas põllul, kuuleb pidulikke helisid ja saab teada oma noorema venna tagasitulekust. See ei avalda talle muljet ja ta muutub raevukaks. Tal on ka kõne oma isa jaoks:

Ja ta Vastutustundlik oma isale: "Tõesti, nende paljude aastate jooksul olen ma sind teeninud, ega ma ei ole läinud kaugemale sinu käsk; ja ometi ei ole sa mulle kunagi andnud last, et mind oma sõpradega naerma ajada; aga niipea kui see su poeg tuli, kes on su elu mitte harva söönud, oled sa talle nuumvasika tapnud."

- Luuka 15:29-30, King James.
See tähendamissõna lõpeb sellega, et isa selgitab, et kuna noorem poeg oli teatud mõttes surnuist tagasi tulnud, oli vaja tähistada:

"Me oleme kokku tulnud rõõmustama ja rõõmustama, sest see sinu vend oli surnud ja on nüüd jälle elus; ta oli kadunud ja on leitud."

- Luuka 15:32, King James.
Kontekst ja tõlgendamine

Kuigi paljud kommentaatorid peavad noorema poja pärandiosa taotlust "julmaks, isegi häbematuks" ja "võrdub isa surma soovimisega", ütleb juudi õigusteadlane Bernard Jackson, et "juudi allikad ei toeta [ideed], et kadunud poeg, kes soovib oma isa surma, soovib oma isa surma." Seejuures on juudi õigusteadlane Bernard Jackson seisukohal, et "juudi allikad ei toeta [ideed], et kadunud poeg, kes soovib oma isa surma".

Noormehe tegevus ei vii edule, ta raiskab oma pärandit ja lõpuks saab temast sunnitööline, kelle alandavaks tööks on sigade eest hoolitsemine ja isegi kadedus nende söömise eest. See meenutab meile Õpetussõnad 29:3: "Kes armastab tarkust, see teeb oma isale rõõmu, aga kes hooradega seltsib, see raiskab oma vara."

Tagasi tulles kohtleb isa noormeest suuremeelsemalt, kui tal on õigus oodata. Talle antakse parim rüü, sõrmus sõrme ja sandaalid jalga (Luuka 15:22). Riietus võib Piiblis olla kangelase staatuse muutumise sümboliks (vt Piibli riietus). Antud juhul tähistavad riided ja aksessuaarid tema uuestisündi ("ta oli surnud ja on jälle elus") ja uut seisundit ("ta oli kadunud ja on leitud" - Luuka 15:23). Juudi filosoof Philo märgib, et "vanemad Sageli "ei kaota nad mõtteid oma ebapuhtatest (asotoonilistest) lastest (...). Samamoodi Jumal ... ta mõtleb ka nende peale, kes elavad halba elu, andes neile seega aega parandusteks ja hoides neid ka oma halastava loomuse piirides." Pesikta Rabbatil on sarnane lugu. "Ühel kuningal oli poeg, kes eksis oma isast saja päeva pikkusele teekonnale. Tema sõbrad ütlesid talle: "Mine tagasi oma isa juurde." Ta ütles: "Ma ei saa." Siis saatis tema isa sõnumi: "Mine nii kaugele tagasi, kui suudad, ja ma kõnnin ülejäänud tee sinu juurde." Nii et Jumal ütleb: "Tule tagasi minu juurde ja ma tulen sinu juurde tagasi".

Vanem poeg seevastu mõtleb pigem "seaduse, teenete ja tasu" kui "armastuse ja armu" mõistes. Ta võib esindada variserid, kes kritiseerisid Jeesust.

Viimased salmid võtavad tähendamissõna kokku vastavalt juudi õpetusele kahest teest: elutee (kuulekus) ja surmatee (patt). Judaistliku arusaama kohaselt rõõmustab Jumal ja annab rohkem armu kahetsevatele patustele kui õiglastele hingedele, kes ei vaja meeleparandust.

See on viimane kolmest tähendamissõnast kaotuse ja lunastuse kohta, vastavalt tähendamissõnale kadunud lambast ja tähendamissõnale kadunud kirstust, mis Jeesus räägib pärast variserid ja usujuhid, kes süüdistavad teda saada ja toit "patused". Isa rõõm, mida kirjeldatakse tähendamissõnas, peegeldab Jumala armastust, "Jumala piiritut halastust" ja "Jumala keeldumist piirata oma armu mõõtu".

Tuhalaane poja tähendamissõna meenutamine ja kasutamine

Maalitud klaasaken, mis põhineb tähendamissõnal, Charleston, Lõuna-Carolina.

Õigeusu .
Kirik Õigeusklikud loevad seda lugu traditsiooniliselt kadunud poja pühapäeval, mis nende kirikuaastal on pühapäev enne lihapüha pühapäeva ja umbes kaks nädalat enne paastu algust. Üks ühine hümn selleks puhuks on loetud,

Ma olen hoolimatult unustanud Sinu au, Isa;
Ja patuste seas olen ma hajutanud rikkuse, mille sa mulle andsid.
Ja nüüd hüüan ma sinu poole nagu kadunud laps:
Ma olen sinu ees pattu teinud, armuline Isa;
Võta mind kui patukahetsevat ja tee minust üks oma palgalistest sulastest.

Katoliku
Oma 1984. aasta apostellikus manitsuses "Reconciliatio et paenitentia" (ladina keeles: leppimine ja patukahetsus) Paavst Johannes Paulus II kasutas seda tähendamissõna, et selgitada pöördumise ja lepituse protsessi. Rõhutades, et Jumal, Isa, on "rikas halastusest" ja alati valmis andestama, ütles ta, et lepitamine on tema poolt kingitus. Ta märkis, et kiriku jaoks on "lepituse missioon täis kaastundlikku armastust ja halastust, selle Jumala algatus, kes on armastus". Ta käsitles selles tähendamissõnas tõstatatud küsimusi ka oma teises, 1980. aastal avaldatud entsüklika "Dives in misericordia" (ladina keeles "Rikas halastuses").

Kunstis

Rembrandt, "Tuhaloomade poja tagasitulek", 1662-1669 (Peterburi Ermitaaž)

Gerard van Honthorst, 1623, nagu paljud selle perioodi teosed, võimaldab moraalse sisuga žanristseeni.

Poola ratsanik; võib-olla kadunud poeg. Selle teema üle on palju arutatud.
Art
Kanoonilistes evangeeliumides sisalduvatest umbes kolmekümnest tähendamissõnast oli see üks neljast, mida näidati keskaegses kunstis peaaegu teisi välistades, kuid mis ei segunenud eluloo jutustavate stseenidega. Kristus (Teised olid tark ja rumal neitsi, Divers ja Laatsarus ning bojaalne Samaarlane. Töötajad viinamarjaaias esinevad ka varakeskiaegsetes teostes).

Alates renessansiajast on kujutatud figuurid mõnevõrra suurenenud ning erinevad stseenid - kõrgel elamine, karjane ja tagasipöördumine - on saanud selgeks lemmikuks. Albrecht Dürer tegi kuulsa gravüüri "Kadunud poja" (1496), mis oli põhjarenaissance ajal populaarne teema sigade seas. Rembrandt kujutas mitmeid stseene tähendamissõnast, eriti viimast episoodi, mida ta oma karjääri jooksul mitu korda söövitas, joonistas või maalis. Vähemalt üks tema töödest, "Tuhalepoeg kõrtsis", portree endast kui pojast, kes oma naist sõimab, on, nagu paljude kunstnike pildid, viis näha kõrtsistseeni žanri - kui see pealkiri oli tõepoolest kunstniku algne kavatsus. Tema hilisem "Tuhaloomade poja tagasitulek" (1662-1669, Peterburi Ermitaaž) on üks tema populaarsemaid teoseid.

Stseen ja tähendamissõna kadunud pojast
Viieteistkümnendal ja kuueteistkümnendal sajandil oli see teema nii populaarne, et kadunud poja kunsti võis vaadelda kui inglise moraalikunsti alaliiki. Näited on järgmised: Armastuse ja õnne haruldased triumfid, "Tardunud laps" ja "Akolastus".

Tähelepanuväärsed kohandused on Arthur Sullivani 1869. aasta oratoorium, Amilcare Ponchielli 1880. aasta ooper, Claude Debussy 1884. aasta kantaat, George Balanchine'i 1929. aasta ballett Sergei Prokofjevi muusikale, Hugo Alfvéni 1957. aasta ballett ja Benjamin Britteni 1968. aasta ooper.

Paljudes sellistes adaptsioonides lisati piiblilugu pikemaks; näiteks 1955. aasta filmis "The Prodigal" võeti loos märkimisväärseid vabadusi, lisades näiteks ahvatlev preestrinna Astarte.

Populaarne muusika
Sellele tähendamissõnale viitab traditsioonilise iiri rahvaviisi "The Wild Rover" viimane rida ("Ma lähen koju oma vanemate juurde, tunnistan, mida olen teinud, / ja palun neil andestada oma kadunud pojale").

Tundmatute muganduste hulka kuulub pastor Robert Wilkins, kes jutustab selle tähendamissõna lugu laulus "Prodigal Son", mis on ilmselt kõige paremini tuntud kui Rolling Stonesi cover-versioon nende 1968. aasta albumil "Beggar's Banquet". "Prodigal Man" kirjutas Ted Nugent ja see on teine lugu The Amboy Dukes'i kolmandal albumil "Migration", mis ilmus 1969. aastal. The Osmonds esitavad oma 1973. aasta hitis "Let Me In", mis pärineb nende mormoonide kontseptsioonialbumilt "The Plan", ühe versiooni sellest tähendamissõnast. Briti heavy-metal-bänd Iron Maiden salvestas loo "Prodigal Son", mis põhineb samanimelisel tähendamissõnal ja ilmus nende teisel plaadil "Killers" 1981. aastal. U2 salvestas loo "The First Time" oma 1993. aasta albumil "Zooropa". See põhineb tähendamissõnal ja esitab idee loo alternatiivsest lõpust. Võib väita, et Kelly Willardi 1982. aasta laul "Make Me A Servant" põhineb sellel, mida poeg ütles oma isale koju naastes. "The Prodigal Son Suite" albumilt "The Prodigal Son" on üks esimesi gospel-laulja ja pianisti Keith Greeni 1983. aasta postuumsed väljaanded. Teine selle aja kristliku muusika artist, Benny Hester, salvestas 1985. aastal loo "When God Ran", mis põhineb tähendamissõnal.

Detroidi muusik Kid Rock salvestas ka laulu "Prodigal Son", mis ilmus tema teisel albumil "The Polyfuze Method" 1993. aastal. Kid Rock salvestas selle loo hiljem uuesti oma 2000. aasta albumile "The History of Rock". BarlowGirli trio Christian Rock salvestas oma 2004. aasta samanimelise albumi osana loo "She Walked Away", mis on mõjutatud tähendamissõnast. Indie-rockbänd Two Gallants lisas oma 2006. aasta albumile "What the Toll Tells" laulu "The Prodigal Son". Muusik Dustin Kensrue kirjutas 2007. aastal ilmunud samanimelisel albumil laulu "The Prodigal Son" pealkirjaga "Please Come Home". Rockbändil Sevendust on oma 2008. aasta albumil "Chapter VII: Hope and Sorrow" laul "Prodigal Son". Bändil Bad Religion on sama pealkirjaga laul oma albumil New Maps of Hell. Bänd Extreme salvestas oma albumil "III Sides to Every Story" laulu "Who Cares?", mis on mõjutatud sellest tähendamissõnast. Brantley Gilbert avaldas loo pealkirjaga "Modern Day Prodigal Son". Briti reggae-bänd Steel Pulse salvestas oma debüütalbumil Handsworth Revolution laulu "Prodigal Son", milles taasesitatakse piiblilugu rastafari tähendamissõnana. Post-Hardcore-bänd "Gideon" avaldas loo "Prodigal Son", mis ilmus nende teisel albumil "Milestone". Kristlik rokkansambel The Chinese Express avas ja lõpetas oma 2006. aasta plaadi kaheosalise looga tähendamissõna kohta lugudega "Said poja isale" ja "Said isa pojale". Post-hardcore bänd "Jamie's Elsewhere" avaldas samuti loo "Prodigal Son". Los Angelese räpigrupp House of Pain viitab oma loo "Jump Around" ühes salmis tähendamissõnale. Inglise indie-rockbänd alt-J viitab oma loo "Left Hand Free" esimeses salmis tähendamissõnale. Kristlik bänd Sidewalk Prophets on oma 2015. aasta albumil Something Different lisanud ülesehitava loo "Prodigal", mille sõnad on suunatud tähendamissõna "Kadunud pojale" või igale inimesele, kes on või on end sarnases olukorras tundnud.

2006. aastal kirjutas kantriartist Dierks Bentley oma albumile "Long Trip Alone" laulu pealkirjaga "The Prodigal Son's Prayer". Laulu aluseks on väljavaade, et tema poeg naaseb koju, kui ta on maailmas hävinud. Gospelartistid Tribute Quartet avaldas 2016. aastal albumi "When the Prodigal Comes Home".

Kirjandus ja kadunud poja tähendamissõna

Teine kirjanduslik austusavaldus sellele tähendamissõnale on hollandi teoloogi Henri Nouweni 1992. aastal ilmunud raamat. "Kadunud poja tagasitulek": The Story of the Prodigal Son's Return, milles ta kirjeldab oma vaimset teekonda, mis on läbi imbunud arusaamast, mis põhineb tema kohtumisel Rembrandti maaliga, mis kujutab kadunud poja tagasitulekut, ja käsitleb kolme tegelast: nooremat, kadunud poega; enesega rahulolevat, pahatahtlikku vanemat poega; ja kaastundlikku isa - kellega koos Autor identifitseerib end isiklikult. Varasem teos, mis sarnaneb tähendamissõnaga, on "Le retour de l'enfant prodigue". André Gide'i lühijutt "Tuhalepoja tagasitulek" ("The Return of the Prodigal Son").

Rudyard Kipling kirjutas luuletuse, milles ta andis tõlgenduse oma noorema venna vaatenurgast.

Ka Rainer Maria Rilke loomingus on kadunud poja tähendamissõna korduv teema, kuid ta tõlgendas seda tähendamissõna tavapärasest lugemisest erinevalt. Tema tähendamissõna versioon ei rääkinud niivõrd perekonna lunastamisest ja andestamisest; perekonna armastust ja inimlikku armastust üldiselt peeti vähem väärtuslikuks kui tunnustamatut armastust, mis on armastuse kõige puhtam vorm. Kui Poja armastab perekonda vähem, saab ta Jumalat rohkem armastada, isegi kui seda armastust ei tagastata.

Anne Tyleri romaanis "Sinise lõnga poolik" on olulisel kohal kadunud poja teema.

O Tuhaloomade poeg on mainitud ka näidendis "Veneetsia kaupmees" ja William Shakespeare'i komöödias "Nagu teile meeldib". Ka Shakespeare'i romaanis "Talvine lugu" (4. akt, 4. stseen, 89. rida) on mainitud "Tuhalikku poega".

Sarnane tähendamissõna mahajaana budismis
Kaotatud poja tähendamissõna võib leida ka mahajaana budistlikus Lootose-sutras. Need kaks tähendamissõna on nii sarnased oma ülesehituse ja paljude üksikasjade poolest, et mitmed uurijad on oletanud, et üks versioon on mõjutanud teist või et need kaks teksti on ühise algupäraga. Piibliloo mõju Lootose sutrale peetakse siiski ebatõenäoliseks, arvestades budistlikku tähendamissõna sisaldava sutra kihi varajast dateeringut. Vaatamata sarnasusele jätkuvad need kaks tähendamissõna pärast poja esimest kohtumist tema tagasipöördumisel erinevalt. Piibliloos on kahe tähendamissõna vahetu ühendamine. Seevastu Lootose sutras ei tunnista vaene poeg rikast meest oma isaks. Kui isa saadab mõned saatjad poega tervitama, satub poeg paanikasse, sest kardab mingit karistust. Seejärel laseb isa pojal minna, ilma et ta talle nende suhtest räägiks. Järk-järgult toob ta aga poja endale lähemale, võttes teda järjest kõrgematele ametikohtadele tööle ja rääkides talle lõpuks nende sugulusest. Budistlikus tähendamissõnas sümboliseerib isa Buddhat ja poeg sümboliseerib iga inimest. Nende sugulussuhe sümboliseerib, et igal olendil on Buddha loomus. Isa ja poja suguluse varjamist peetakse osavaks vahendiks (sanskriti:upāya).